9. mail avati Haapsalu Linnagaleriis Michael Franzi näitus „Mein Estland“. Tema loominguga on Eesti kunstipublik tutvunud ka juba varem, 2004 Hobusepea galeriis näitusel "Volk des Landes / Maarahvas". Nagu ka tollast näitust, vahendas ka nüüdset Ervin Õunapuu.
Michael on oma sõnul rännanud läbi suure osa Eestist ja see, mis tema pilgule on avanenud, on jätnud talle sügava elamuse. Haapsalu näitusel avabki kunstnik oma muljeid traditsioonilise maali ja graafika tehnikas tehtud miniatuursete tööde abil. Pilt, mis galerii seintel avaneb on tuttavlik. Esmamulje on lohutute värvilaikude ja romantiliste kujundite segapuder. Poriste värvide abil maalitud, lihtsustatud kujutised omavad kunstnikule enesele rohkem tähendusi, kui vaatajatele. Õnneks selgitab Michael avapäeval oma tegevuse lähtepunkte, tehes seda saksa keelt oskavate näitusekülastajate vahendusel. Kui abstraktne ekspressionism oli oma ideaalvormis nonfiguratiivne, ainult ekspressiooni väljendav, siis Michaeli töödes on näha ka kujutisi, mis võiksid olla abiks vaatajaile pildi tõlgendamisel.
Oma saateteksiks lisas kunstnik:
Minu Eesti
Minu Eesti on vana Eestimaa. See vana Eesti on puumajad, vanad tarad ja vanad igapäevase elu jaoks vajalikud asjad. Ka siinne maastik kordub mu töödes ikka ja jälle. Paljud pildid kannavad sellepärast ka pealkirju nagu „Tulease“, „Tara“ või ka kohanimed nagu „Puise nina“ või „Haapsalu“. Püüan vana meeleolu jälle nähtavaks teha ja
seda kunagist nüüdse ajaga seostada. Eesti maalikunstis on minu jaoks olulised Paul Raua ja Ants Laikmaa tööd.
Michael Franz
