Esimesel märtsil avati Haapsalu Linnagaleriis Tamperes elava,Ungari päritolu kunstniku Zsusza Demeteri (pildil) maalide ja joonistuste näitus.Näitust vahendas Ungari Kultuuriselts.Tänu viimasele ja ennekõike Kadi Raudalaise tööle on Haapsalus Ungari kunsti nähtud ka varem.Loodame koostöö jätkumist uute esinejate leidmisel.Zsusza on kunstnik,kes ei tegele kaaaegse kunsti problemaatikaga,pigem mõjub tema väljapanek akadeemilisena.Seda just ennekõike tänu proffesionaalsetele pastelljoonistustele.Tehnikale,kus kunstnik näib tundvat end kõige vabamalt ja kindlamalt.Käesoleva näituse nimetus,"Pilte inimestest",annabki võtme,mõistmaks Zsusza loomingut.Kujutatud on tema tuttavaid ja perekonnaliikmeid erinevates olukordades.Sõna olukord on siiski ehk liialdus,kuna modellid on poseerinud rahulikus miljöös, koduses keskkonnas.Ekspositsioon ei kajasta sotsiaalseid pingeid ega uusi vormiotsinguid.Sedalaadi kunsti saab Eestis üha vähem näha,kuna nii "tavalised" asjad nagu kodu,sõbrad jne. ei köida,kas siis galeristide või vaatajate meeli.Usun siiski,et ka säärastel piltidel on oma nišš.Kui palju on meil publikut,kes mõistavad elitaarset kunstikeelt.Tihti näib,et juba abstraktsionism käib inimestele puhtalt üle jõu,vaatamata asjaolule,et pea kogu läinud sajandi vältel tõusis ja vajus nonfiguratiivne kunst vaheldumisi figuratiivsega.Võibolla tuleneb minu selline eelarvamus kunstipubliku vähesusest.Või muljest ,et see on liiga väike.Näib,et kõik taandub järjepidevuse puudumisele,kunstimuuseumi puudumisele.Ei ole võimalik mõista kunstimaailmas toimuvat fragmentaalselt,omamata teadmisi kultuurilisest taustast ja ajaloost.Just sel põhjusel on oluline eksponeerida galeriides ka veidi akadeemilisema lähenemisega loodut.Maitsed ja tasemed on erinevad,erinev on ka arusaam kunstist.See ongi põhjus,miks peavad säilima uute meediumite kõrval ka need,millest kogu kunstiajalugu meie tänapäeva mõistes alguse sai.Ei ole eriti raske ennustada kujutava käsitluse taastulekut vähemalt pildikunstis,(maal,graafika).Seoses pideva uuenäljaga aktualiseeruvd järjest uued vanad asjad.Mis siis,et tihti vaid selleks,et poole aasta pärast moest minna.Loomulikult ei saa oodata,et käsitööstuslik maal või siis skulptuur jõuaks kõiki neid kitsehüppeid kaasa teha.Ühe näituse ettevalmistamine nõuab liiga palju aega.Kuum idee jõuab näitusesaali juba lootusetult aegununa.Nii tekivad kibestunud inimesed,kes kunagi on teinud panuse vaid ühele kaardile ja ei ole võimelised omas keeles uutest asjadest rääkima.Millegipärast keelduvad nad pahatihti rääkima ka vanadest ,andes maad solvumusele ja sellest tulenevatele hädadele.Tundub,et Zsuzsa puhul me nendest tendentsidest rääkida ei saa.Jääb mulje,et kunstnik teeb seda,mis talle meeldib,leides sellest põnevust ja rahuldust.Säärase arvamuse põhjustab rahu Zsuzsa töödes.Esmapilgul igavavõitu maalides on peidus hea värvitunnetus koos joonistusoskusega,mis siiski maalide puhul ei muuda neid värvilisteks joonistusteks.Kompositsioonis võib leida mõningaid ebakindlaid otsuseid,kuid need ei muutu liiga segavaks.Modellide psühholoogiline analüüs jääb varju dekoratiivsele elemendile.Siin avaldubki teatud ebalus.Tööde formaat ja koloriit viitavad pigem esteetilisele käsitlusele.Samas ei ole kunstnik suutnud loobuda detailide väljatöötamisest astmeni,kus eeldaks juba kas siis põhjalikumat tunnetust,või siis ,vastupidi suuremat üldistust.Jääb mulje,et kunstnik ei taha loobuda oma oskuste näitamisest ka juhul kui see pildile kasuks tuleks.Tundub,et eeltoodu ei julgusta just publikut näitust külastama.Minge ja nautige rahulike pilte rahulikest asjadest.Ka see saab olla kunsti eesmärk ja sisu,ükskõik,mis siis parajasti moes on.
Lõpetuseks tahaks öelda,et sedalaadi kunst võiks siiski ka Eestis,kuidas öelda,julgust koguda ja kunstnikud,kellel on annet luua just taolisi töid,ei peaks häbenema oma "vanameelsust",ega vähest trenditeadlikust.Usun,et publikut jätkub igasugusele loomingule.

Agur Kruusing